Hübriidauto on auto, mis kasutab mitut erinevat jõuallikat. Enamasti on nendeks elektrimootor ja sisepõlemismootor. Esimene hübriidauto ehitati suisa 1899. aastal insener Ferdinand Porsche poolt. Sellisena, nagu me hübriidautosid teame, hakati tootma 20 sajandi lõpus ning sealt alates on nende populaarsus üha kasvanud. Tänaseks jagunevad hübriidautod kolmeks:
Täishübriid auto – üldjuhul on sisepõlemismootoriks bensiin kombineerituna elektrimootoriga. Elektriaku on piisavalt võimas, et väiksemad vahemaad saaks sõidetud ainult elektri jõul.
Kerghübriidauto – kerghübriidi puhul abistab elektrimootor sisepõlemismootorit käivitamisel ja suurtel kiirustel sõitmisel. Võrreldes täishübriid autoga ei saa kerghübriid ainult elektrimootori jõul sõita.
Pistikhübriidauto – hübriidelektriauto, mida saab laadimiseks pistikusse ühendada. Neil on suurem aku kui täishübriididel, mistõttu on ainult elektrijõul läbitav distants oluliselt pikem. Lisaks on see väga ökonoomne valik.
Kuidas hübriidauto elektrimootori aku end laeb?
Hübriididel on iselaadiv akutehnoloogia, ehk siis elektrimootor laeb end regeneratiivsel pidurdamisel (pidurdamisel kasutatakse elektrimootori tekitatavat energiat aku laadimiseks) või vabakäigul sõites.
Ökonoomsem valik
Hübriidauto on säästlikum valik nii rahalises, kui ka keskkondlikus mõttes. Hübriidid on eriti ökonoomsed lühemaid vahemaid ning linnasõite tehes.
Sisepõlemismootoriga autod kasutavad enim kütust just ummikutes liikudes, samal ajal kui hübriidautod on siis just kõige säästlikumad. Kasutades ummikutes olles elektrimootorit.
Seetõttu on paljude inimeste jaoks hübriidauto heaks kompromissiks elektriauto ja bensiini- või diiselmootoriga sõidukite vahel.